XIV OTEPÄÄ PIIRKONNA LASTE LOODUSLAAGER 20. JUUNI – 22. JUUNI 2022. a.

14. korda kogunesid Otepää piirkonna loodushuvilised looduslaagrisse. Tänavu oli Kappermäe seltsimajja kogunenud 25 loodushuvilist.

Tradistsiooniliselt ööbitakse telkides ja liigutakse ratastega. Parimaks telgipüstitajaks tunnistasime Madli ja Neeli ema Kadri, kes aitas üles sättida 5 erinevat telki. Kohe kui telgid püsti said organiseerisid lapsed kohe eimesed palli ja ukaka mängud.

Moodustasime 5 rühma. Andero, Liis, Elsa, Teele ja Marion, kui kõige pikemad said seekord juhirolli. Nemad heiskasid ka laagri lipu.

Pärast lõunat toimus esimene õppetund. Instruktor Ivar Mäerand õpetas looduses hakkamasaamist. Selgeks sai lõkke tegemine süütepulgaga, varjualuse tegemine, vee filtreerimine ja tee keetmine. Munast, veest ja jahust õpiti taigna tegemist ning pulga otsas käki küpsetamist. Kuusevõrse või metsmaasika tee ja omatehtud käkk maitsesid imehästi.

Hõbe Mari sättis lõkkele kuusevõrsed küpsema väites, et ta küpsetab vahukomme. Ühele rühmale ei jätkunud jahu käki taigna jaoks. Nemad praadisid lõkkel mune.

Enne õhtusööki käisid kõige vapramad ujumas. Vaba aega sisustasid lapsed mängides.

Viktoriini küsimused aitasid meenutada  päeval õpitut.

Õhtul süütasid poisid lõkke ja mängiti erinevaid pallimänge.

Teine laagripäev algas traditsioonilise Tarmo Evestuse linnulaulu hommikuga kell 7.30. Valge-toonekurg, piiritaja, linavästrik, salu-lehelind, mustpea-põõsalind, musträstas, väike-lehelind, aed-põõsalind, punarind, rasvatihane, mets-lehelind olid linnud keda kuulsime või nägime. Selgeks sai uus liik nõmmelõoke.

Pärast kosutavat hommikusööki näitas fotograaf Aarne Ader huvitavaid pilte kuidas Otepää ümbruse maastik viimase paarisaja aasta jooksul muutunud on. Kõlama jäi Arne mõte, et samamoodi nagu me hoolime oma kodust, võiksime kogukonnana väärtustada ka koduuksest veidi kaugemat ümbrust – oma kodukanti.

Looduslaagris on traditsioon, et laagrilised läbivad lühemaid vahemaid jalgsi, pikemaid aga jalgratastega. Nii mindi ka tänavu 10 km kaugusel asuvasse Urvaste külla ratastega. Urvaste seltsimaja õuel võtsid rattureid vastu kohalikud käsitöömeistrid Airi Hallik-Konnula, Mariina Kõller ja Maarja-Liise Raidla. Nende näpunäidete abil õpiti valmistama kama ja pohlakeelekesi. Tuleb välja, et kama tegemine nõuab aega ja vaeva. Kõigepealt on vaja nisu, rukis, oder, põlduba ja hernes puhastada, kupatada, kuivatada ja röstida ning alles siis jahvatada. Lapsed said võtta oma kama jaoks vilju just sellises vahekorras, nagu soovisid. Selgus, et jahvatamine polegi kerge töö, eriti, kui seda käsitsi teha. Aga samas, milline hea lõhn on värskelt jahvatatud kamal! Pohlakeelekeste jaoks lõikas iga laps endale kuivatatud püreelehest ribakese ja kastis selle sooja šokolaadi sisse. Piimašokolaadist kaunistus peale, veidi ootamist ja siis – mmm, kui hea! Eesti tuntuimat põlispuud külastades mõõdeti üle, et enam kui 800-aastase Tamme-Lauri tamme ümbermõõt on kaheksa lapse sülla pikkune.

Õhtuks tellisime Mondolt 2 filmi „Anna rohelist“ rääkis muru niitmisest ja „Madaliku lapsed“ kliimapõgenikest.

Kolmanda laagripäeva hommikul tuli Järvamaalt ulukiekspert Peep Männil, kes rääkis ja näitas videoklippe karude tegemistest. Karudel läheb praegu Eestis hästi, eelmise aasta seisuga on Eestis teada 91 sama-aastaste poegadega pesakonda. Otepääni ulatub praegune emakarude eluala Põlvamaalt Vidrike-Nüpli suunal. Saime lohutust, et üldiselt karu pelgab inimest, siiski tasub hoida kaugele poegadega emakarust. Peebu sõnul võib inimese ja karu kokkkupõrkejuhtumite valguses väita, et metsas on ohutum pigem naisterahvastel ja lastel. Mine tea, võib-olla tuleneb see sellest, et emakaru ei näe neis niivõrd ohtu oma poegadele kui isasloomades? Või ehk oskavad naised ja lapsed alalhoidlikumalt käituda? Üks on aga selge, meil on vaja tunda karude ja teiste suurulukite aastaringi ning käitumist, et osata nendega kõrvuti elada.  

Tänavune maastikumäng oli taaskasutus 2010 looduslaagri aaretejaht-maastikumängust. Lõpuks leidsid kõik rühmad küüni peidetud aarded üles.

Vanematega kohtumine algas tänavu laste maastikumängul koostatud luuletustega. Vanematega koos toimus traditsiooniline viktoriin laagris õpitud teemadel. Lõpupilt ja ühine jäätisesöömine ja oligi 14. looduslaager saanud ajalooks.

Järgmine aasta toimub 15. Otepää piirkonna laste looduslaager. Plaanime kaasata uue laagri korraldamisse looduslaagri vilistlasi. Kui sul, armas kunagine laagrist osavõtja, on oskusi ja tahtmist kaasa lüüa, anna endast kindlasti meile märku!

Suur-suur kummardus ja tänu Otepää vallale laagri toetamise eest ning Saaremäe köögi meeskonnale imeheade söökide eest! Laagrit korraldas Kappermäe selts koostöös Pühajärve põhikooli, keskkonnaameti ja Otepää loodusseltsiga. Toetas Otepää vald.

Aitäh Otepää vallale laagri toetamise eest!

Korraldajate nimel Pille Kangur ja Margit Turb

VAATA (Margit Turb)