Pühajärve Põhikooli  õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord


Kinnitatud ÕN/NR6 30.08.2011

ÜLDSÄTTED

Käesolev kord sätestab Haridus- ja teadusministri 16. novembri 2006.a. määruse nr.41 alusel koolipoolsed tingimused hindamise korralduses.

HINDAMISEST TEAVITAMINE

1. Klassijuhataja tutvustab õppeaasta esimesel lastevanemate koosolekul koolis kehtivat hindamise korraldust lastevanematele ja esimeses või teises klassijuhatajatunnis õpilastele.

2. Igal õppeveerandil (1.klassis 3. ja 4.veerandil) koostab klassijuhataja lapsevanema soovil õpilasele hinnetelehe, mis allkirjastatakse  õpilase seadusliku esindaja poolt.

3. Hinded pannakse õpilaspäevikusse või e-kooli hiljemalt nädala jooksul.

4. 1.–9. klassis teavitatakse veerandi- (1. klassis 3. ja 4.veerandi) ja  aastahinnetest, 8. ja 9.klassis ka eksamihinnetest klassitunnistusega.

Teadmiste ja oskuste hindamine

5. Hindele (v.a. veerandi-, aasta- ja eksamihindele) võib lisada märke + või – .

6. Veerandihinde aluseks olevate hindeliste tööde arv on vähemalt kolm, iga töö osatähtsuse määrab aineõpetaja või klassiõpetaja.

7. Klassi- või aineõpetaja täidab ekoolis kontrolltööde plaani hiljemalt nädal varem kui töö toimub, arvestades õpilaste päeva koormusega kui ka koormuse ühtlase jaotusega õppeveerandi jooksul.

8. Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, hinnatakse vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust hindega “1”.

SÕNALISTE HINNANGUTE KASUTAMINE 1.KLASSIS

9. Sõnalise hindamise eesmärk on kujundada õpilases õpimotivatsiooni, vältida õppimist hinnete pärast, pakkuda kõigile õpilastele eduelamust, arvestada õpilase kooliküpsusega ja erineva arengutempoga, võimaldada ja tihendada õpetaja ning lapsevanema koostööd ja üksteise mõistmist.

10. Õpilase õpitegevusele ja õpitulemustele antakse õppeprotsessi käigus suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid ning õppeveerandi  lõpus kirjalik kokkuvõttev sõnaline hinnang.

11. Kokkuvõttev sõnaline hinnang kirjeldab õpilase arengut, õppeprotsessis osalemist, kooliastme pädevuste ja õpioskuste kujunemist ning õpitulemusi, tuuakse esile õpilase edusammud ning juhitakse tähelepanu arendamist vajavatele oskustele ja lünkadele teadmistes.

12. Kokkuvõtva hinnangu aluseks 1. ja 2. veerandil on klassi õpetajate tähelepanekud ja märkmed vabas kirjalikus vormis.

13. 1.klassi õpilaste teadmiste ja oskuste hindamine on 1.ja 2.veerandil hinnanguline, 3. ja 4.veerandil hinnatakse eesti keelt ja matemaatikat viiepallisüsteemis, teisi õppeaineid hinnanguliselt.

14. 1.klassi õpilasele antud kokkuvõtvad hinnangud kantakse kooli õppenõukogu poolt kinnitatud oma kooli tunnistusele.

15. Hindamisel kasutatavad sõnalised hinnangud 3. ja 4. veerandil on: “väga tubli” vastab hindele “5”; “hea” vastab hindele “4”; “rahuldav” vastab hindele “3”; “vajab harjutamist” vastab hindele “2”.

8.KLASSI ÜLEMINEKUEKSAM

16. Üleminekueksami eesmärk on võimaldada õpilasel määratleda ja arendada oma huvisid ja võimeid ning omandada eksamikogemusi.

17. Üleminekueksam võib olla a)kirjalik (kontrolltöö, test, essee, referaat, uurimus vm); b)suuline (arvestusepileti küsimustele vastamine, ettekanne, kõne vm); c)praktiline (laboritööde tsükkel vm) järgmistes ainetes: eesti keel, matemaatika, võõrkeel, geograafia, bioloogia, füüsika, keemia, ajalugu.

18. Õppeaine üleminekueksami sooritamiseks valib õpilane. Üleminekueksami vormi otsustavad õpetaja ja õpilane 2.veerandil ning tehtud valikud kinnitatakse kooli õppenõukogus.

19. Üleminekueksam sooritatakse õppeperioodi eelviimasel nädalal valitud õppeaines.

20. Üleminekueksami hinne kantakse eraldi hindena klassitunnistusele ning seda arvestatakse aastahinde väljapanekul.

21. Kui õpilane sooritas üleminekueksami hindele “2”, hindele “1” või puudus eksamipäeval, siis on ta kohustatud sooritama järeleksami järgneva kahe nädala jooksul.

JÄRELEVASTAMINE JA JÄRELTÖÖDE SOORITAMINE

22. Järelevastamine ja järeltööde sooritamine peab üldjuhul olema põhjendatud ning eelduseks on õpilase õigeaegne osalemine konsultatsioonis, kui tal esinevad korduvalt hinded “2” või “1” ning ta pole võimeline iseseisvalt omandama nõutavaid teadmisi ja oskusi.

23. Kui õpilane pole koostöövalmis (segab tunde, ei tee koduseid töid, õpib alla oma võimete vms), siis üldjuhul puudub tal järelevastamise ja järeltööde sooritamise võimalus.

24. Järelevastamine ja järeltööde sooritamine toimub kokkuleppel aine- või klassiõpetajaga tööle järgneva kahe nädala jooksul või veerandi jooksul igal nädalal üks järelevastamine ja järeltöö.

25. Järelevastamist ja järeltööd võib õpilane sooritada iga hinde kohta üldjuhul üks kord õppeveerandi jooksul, vastavalt võimekusele ja töö mahukusele võib lubada sooritada töö osade kaupa.

26. Aineõpetaja või klassiõpetaja poolt määratud kõigile õpilastele kohustuslik töö tuleb puudumise tõttu järele teha puudumisele järgneva kahe nädala jooksul, vastasel juhul saadakse hinne “1”.

27. Järelevastamisele ei kuulu üldjuhul suulised vastused, kirjalikud ja praktilised tööd, mille puhul on õpilane saanud kasutada õppematerjali abi.

28. Aine või klassi iseloomust lähtuvad vajalikud lisatingimused järelevastamiseks ja järeltööde sooritamiseks määrab aineõpetaja või klassiõpetaja ning teavitab nendest õpilasi õppeveerandi alguses.

TUGISÜSTEEM

29. Õpilase toimetulekut kooli õppekavas nõutud teadmiste ja oskuste omandamisel toetavad lisaks konsultatsioonidele kaks pikapäevarühma 1.-6.klassis (osalemine lapsevanema soovil), parandusõpe ja logopeediline abi (osalemine kooli õppenõukogu otsusel) ning psühholoogiline nõustamine.

30. Individuaalne õppekava koostatakse vajadusel õpilasele, kes on koostöövalmis, õpib oma võimete kohaselt ning on kasutanud sihipäraselt konsultatsiooni.

31. Õpilasel, kellel on veerandihinne “2” või “1” alla oma võimete õppimise (mitterahuldava hoolsuse) tõttu, on vajalik osaleda vastava aine konsultatsioonis.

32. Õpilane, kellel on viis või enam veerandihinnet “2”, “1” või vähemalt kolm aastahinnet “2”, “1”, suunatakse kooli õppenõukogu otsuse alusel nõustamisele kooli psühholoogi juurde, täiendavale pedagoogilisele uuringule kooli logopeedi juurde või koolivälistele uuringutele vastava valdkonna spetsialistide juurde.

KÄITUMISE JA HOOLSUSE HINDAMINE

33. Käitumise ja hoolsuse hinded märgitakse klassipäevikusse ja klassitunnistusele, käitumishinne ka õpilasraamatusse.

34. 1.-9.klassi õpilane loetakse heaks või väga heaks õppuriks juhul, kui tema  käitumise veerandihinne on “hea” või “väga hea”.

35. Käitumist ja hoolsust hindab klassijuhataja igal õppeveerandil koostöös aineõpetajatega ning vajadusel ka klassivanemaga.

36. Mitterahuldavast käitumise või hoolsuse veerandihindest, aastahindest teavitab klassijuhataja õppenõukogu, esitab põhjenduse ning teeb ettepanekud olukorra lahendamiseks, arvestades ka õpilasesinduse seisukohti.

37. Käitumishindega “eeskujulik” hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.

38. Käitumishindega “hea” hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid.

39. Käitumishindega “rahuldav” hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi, mistõttu ta vajab pedagoogide ja lastevanemate tähelepanu ning suunamist.

40. Käitumishindega “mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, ei täida kooli kodukorra nõudeid ega pedagoogide ja lastevanemate nõudmisi. Õpilase käitumise võib hinnata “mitterahuldavaks” ka põhjuseta puudumiste korral, üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.

41. Hoolsushindega “eeskujulik” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppimisse ja ülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on ülesannete täitmisel püüdlik, hoolas ja iseseisev, ilmutab omaalgatust ja viib alustatu lõpuni.

42. Hoolsushindega “hea” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppimisse ja ülesannetesse kohusetundlikult, on iseseisev ja hoolikas ning õpib võimetekohaselt.

43. Hoolsushindega “rahuldav” hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid ja muid kohustusi, kuid ei ole piisavalt järjekindel ega õpi kõiki õppeaineid oma tegelike võimete ja arengutaseme kohaselt.

44. Hoolsushindega “mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppimisse ja ülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, jätab sageli tegemata oma kodused õpiülesanded ning muud ülesanded koolis ja kodus.

ÕPPEAASTA LÕPUS TÄIENDAVA ÕPPETÖÖ RAKENDAMINE

45. Täiendavale õppetööle jäetud õpilasele koostatakse õppeperioodi jooksul omandamata jäänud kooli õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste kohta  individuaalsed õppeülesanded, millest teavitatakse ka õpilase seaduslikku esindajat.

46. Üldjuhul viiakse täiendav õppetöö läbi juunikuus (soovi korral õppeveerandile järgneval koolivaheajal) kestusega kuni 2  õppenädalat  ning  õppepäeva pikkus on kuni 5 õppetundi.

47. Täiendava õppetöö tunnid ja hinded õppeülesannete täitmise kohta kantakse klassipäevikusse ja õpilaspäevikusse.

RAKENDUSSÄTTED

Korda muudetakse üldjuhul üks kord õppeaasta jooksul.
Korra täitmist analüüsivad ainekomisjonid, ettepanekud kinnitab kooli õppenõukogu enne uue õppeaasta algust.




ÕN nr.8 20.12.2005
ÕN nr.8 24.09.2008