PÜHAJÄRVE LASTEAIA AJALUGU

„Kommunist” sovhoosi lastepäevakodu

"Kommunist" sovhoosi lastepäevakodu alustas oma tööd 1. juunil 1965. aastal Juusa järve ääres asuva elumaja esimesel korrusel. Lastepäevakodu avamise tingis noorte emade tööle minemise vajadus. Lasteaia juhatajaks sai Luile Muld. Lapsi võeti tollal vastu 25, kellest kõige noorem oli 6 kuune. Esimestest kasvandikest mäletatakse: Aili Karu, Tiina Haljasmäe, Liisi Haljasmäe, Toomas Pärle, Jaanus Alep, Maret Kants, Tarmo Košk, Sirli Paves, Feliks Paves, Leo Järv, Ago Järv, Sirje Hermann, Janis Kasesalu, Urmas Kasesalu. Hiljem oli 36 - kohaline lasteaed, kus sõimerühmas 12 ja aiarühmas 24 last. Tollal maksis lapsevanem lasteaias ainult toiduraha, mille suurus oli sõimerühmas 9.80 ja aias 14.60 kuus (seda rublades ja kopikates). Võrdluseks olgu toodud, et kasvataja teenis umbes 70 rubla. Karjalaudas teenis tööline kasvatajast 3x rohkem.
Algul oli lasteapäevakodu avatud kuus päeva nädalas: esmaspäevast laupäevani, hiljem esmaspäevast reedeni. Lasteaed oli öövalvega ja lapsi ööbis kuni 10 ja mõnikord rohkemgi. Lapsed tõi esmaspäeva hommikul lasteaeda sovhoosi bussiring ja tagasi läks buss reede õhtul. Bussringiga sõitis kaasa meditsiiniõde või kasvataja. Mõnikord ka lasteaia juhataja. Kui laps sooviti nädala sees koju viia, siis selle eest vastutas lapsevanem ise. Lapsevanem pani aiarühmas käivale lapsele kaasa vahetusriided, mida vahetati kolmapäeval. Sõimerühmas aga olid siputuspüksid lasteaia poolt. Tihti tuli kasvatajatel endil tuua lasteaeda lastele oma laste väikeseks jäänud riideid.
Peagi saadi juurde ruume ja tööle hakkas kaks rühma: sõimerühm ja aiarühm. Aiarühmas käisid lapsed vanuses 4 - 7  ning sõimerühmas lapsed vanuses 1 - 3. Sõimerühmale muretseti kaksikute käru, et saaks viia veel mitte käivad lapsed ka jalutama. Lastega käidi tollal kasetukas ja männitukas. Samuti ehitati ruumipuudusest tingituna lastele magamiseks korrusvoodid.
Seoses lasteaia avardamisega said tööd lastepäevakodus kokk, ½ kohaga koka abi, ½ kohaga majandusalajuhataja, kasvatajad, sanitar (sõimerühmas) ja koristaja (aiarühmas), ½ kohaga meditsiini töötaja, pesupesija, ½ kohaga kütja. Kasvataja töötas 36 tundi ja teised 41 tundi nädalas.
Lastepäevakodus käisid ainult „Kommunist” sovhoosi tööliste lapsed. Kui lasteaiakohti ei täidetud, siis võeti lastepäevakodusse lapsi ka väljaspoolt piirkonda. Peale lasteaia lõpetamist suundusid lapsed edasi õppima Pühajärve Põhikooli ja Otepää Keskkooli.
Juhatajaks sai peale Luile Mulda Evi Gavrilova, tema järel Vilma Tuubel (1967-1972), Mallis Pahapill (1972-1973), Maire Rootsmaa (1973- 19   ).
Kuidas sai tollal lasteaed endale juhataja?
V. Tuubel: „ Mind kutsuti sovhoosi direktori juurde ja öeldi, et sina sobid lastepäevakodu juhatajaks.”
Mida sõid lapsed 40 aastat tagasi?
Üheks lemmikuks oli KUPERNIK - sooja tatra pudru sisse segati külm kohupiim.
Kust sai lastepäevakodu raha?
M. Rootsmaa: „ Lasteaial oli oma eelarve, mille määras sovhoos. Mänguasjad ostis juhataja ise Valga linna kiriku kõrval asuvast mänguasjapoest.”
Kuidas puhkasid kasvatajad?
Juuli kuus oli kollektiivpuhkus. Sovhoosi poolt korraldati ka ühiseid teatrikülastusi. Pileti ostis kasvataja ise, aga bussisõit oli sovhoosi kuludega.
Milline oli lapse lasteaiapäev?
Hommikusöök 8.00, lõunasöök 12.00, oode 15.00, õhtusöök 18.00. Õpiti, mängiti, käidi õues, õhtuti vaadati diafilme ja hiljem ka televiisorit. Igal teisipäeval oli kohustuslik, et lastele peab pakkuma küpsetist ( selle valmistas lasteaia kokk).
Kuidas saadi sooja?
Küttepuud tõi sovhoos ja lapsevanemad lõhkusid puud talgute korras. Lasteaiatöötajad panid puud riita. Lasteaias oli ahiküte ja ahjusid köeti laste magamisajal.
Kuidas remonditi lasteaiaruume?
Remonti tegid kasvatajad ja töötajad ise puhkuse ajal. Selle eest said kasvatajad natuke ka raha.
Mida veel huvitavat tollal kasvatajad tegid?
Kasvatajad kasvatasid ise aedvilja. Igal kasvatajal oli oma peenar, mida ta pidi korras hoidma. Kartuli tõi sovhoos, kuid keldrisse pidid kartuli tassima kasvatajad. Ja seda tehti tihti ka õhtutundidel, kui tööaeg juba läbi.
Kui Otepääle tuli pesumaja, siis hakati ka lasteaia pesu viima sinna. Algul pesti kõik kohapeal. Kui pesu pesumajja viidi, siis tuli kõik pesu markeerida (OLPK) ja need tikandid tehti kasvatajate poolt käsitsi. Ja seda siis, kui lapsed magasid lõunaund.

1. juulil 1993. aastal aga muutusid ajad ja lastepäevakodu likvideeriti. Viimasteks töölisteks olid Ene Kotkas ja Silja Roosmann, kes töötasid lasteaias vastavalt 1974. ja 1975. aastast.
1992. aastal oli lasteaias 5 last ja 5 töötajat (Eha Raave, Ene Kotkas, Silja Roosmann, Juta Saar). Vanematel polnud raha, et panna oma lapsi lasteaeda.
Kui tuli Pühajärve vald, siis müüdi lasteaiast osa vara maha: külmkapid, pesumasin, klaver....  Seda viis läbi erastamiskomisjon. Lasteaiaruumid erastati korteriteks.
2009. aasta veebruaris meenutasid lasteaia ajalugu Ene Kotkas, Silja Roosmann, Vilma Tuubel ja Maire Rootsma.
Kas "Kommunist" sovhoosi lastepäevakodu on Pühajärve lasteaia eelkäija?
 
Kui lasteaed Sihval, Pühajärve põhikooli kõrval uksed avas, oli aasta 1993, õpetajaks siis Ulvi Tamme. Tema eestvedamisel ja kujundamisel sai lasteaed ka omale näo ja just sellise, mida on püütud säilitada ka praegu. Peagi oli lasteaias nii palju lapsi, et oli vaja lisatööjõudu. Õpetaja Ulvi sai endale abiliseks Piret Terve, aasta oli siis 1994 ja veel üks aasta edasi ja tööle võeti ka teine õpetaja, kelleks sai Maarika Sepp. Kuus aastat peale lasteaia avamist tuli Maarika asemel tööle õpetaja Lii Peterson ja 2000. aastal vahetas Sirje Laas välja õpetaja abi Pireti. 2001. aastast töötab õpetajana ka Marge Kimmel, kes tuli õpetaja Ulvi asemele. Sellel perioodil on lasteaial olnud ka abilisi, kes lühemat aega töötanud lasteaias: Helmi Homtšenko, Ingrid Smit, Ruth Laos. Juba 8 aastat on töötanud lasteaias meeskond: Marge, Lii ja Sirje. Selle meeskonna liikmeks on alates 2007. aastast tugiõpetaja Riina Laiva. Lasteaia juhataja on Miia Pallase.
15. oktoobril  2008. aastal sai Pühajärve lasteaed 15 - aastaseks.  Meie lasteaed on väike  ja meil on üksainus rühm, kus lapsi 18. Oleme justkui üks suur pere, kus on vanemad ja õed - vennad. Just selline kodune ja sõbralik õhkkond ongi see, mis meie lasteaiale annab eelise teiste ees.
Lasteaia 15. sünnipäevaks, mis oli 17. oktoobril 2008. aastal,  saime endale ka nime, milleks sai PIPI. Nimi valiti nii laste kui lastevanemate seas läbiviidud nimekonkursil. Lasteaia juubeliks valmis ka suur muusikaetendus „Pipi peab sünnipäeva”. See, et selline etendus valmis, pole üldse meie lasteaias erakordne, vaid traditsiooniline. Igal aastal valmib lasteaial kolm muusikalist etendust, milles esinevad kõik lapsed. Etendused valmivad isadepäevaks, jõuludeks ja emadepäevaks. Lasteaial on välja kujunenud juba väga suur hulk traditsioonilisi üritusi ja väljasõite. Palju kaasatakse oma tegevustesse ka lapsevanemaid. Aga, et lasteaias käib tüdruk nimega Pipi, on küll suur kokkulangemine: Pipi Õun on nelja-aastane tüdruk, kes käib lasteaias „PIPI”.
Kuna alati tuleb kaasas käia ka uuendustega, siis on ka meie lasteaial oma koduleht, õpetajad kirjutavad projekte, käivad koolitustel ja meie lasteaial on tugiisik, kes aitab kohaneda abi vajavatel lastel, lasteaias viiakse läbi arenguvestlusi ja laste ettevalmistamine kooliks käib käsikäes kooli algklasside õpetajatega, lasteaias on loodud väga head tingimused mängulisteks tegevusteks. Koos lastega käiakse palju uurimas ka oma kodukoha ümbrust.

Marge Kimmel, lasteaiaõpetaja, 2009