TEISTMOODI KOOLIPÄEV NOVEMBRI LÕPUS
27.novembril oli juba teist korda teistmoodi koolipäev – tunde viisid läbi hoopis teiste erialade inimesed.
Esimesena tuli meile rääkima loodusfotograaf Kalmer Lehepuu. Oma fotolugusid alustas ta jänesega. Tal oli näidata põnevaid ja tabavaid pilte sellest, kuidas jänes jookseb teel tema poole või kaks jänest tegelevad oma asjadega. Järgmiseks loodusfoto alapeatükiks oli droonifotod, mida nimetatakse tavaliselt aerofotodeks. Seal oli palju äratundmisrõõmu, sest saime pealtpoolt näha meie Pühajärve ja selle tuntumaid saarekesi. Loodusfotograafid teevad fotosid peamiselt hommikuti ja õhtuti, kuna ere päiksevalgus ei söö siis värve ära ja valgus on pehme ning sume. Veel nägime rebast, kes ei olnud inimese suhtes üldsegi kartlik ega lasknud ennast inimese tegevusest häirida. Nägime kahte liiki linde – üks neist oli tuttpütt, kes on väga erilise punase silmaga ja ägeda tutiga, teine oli jäälind, kuulsime palju infot tema toitumisest ja lemmikkohtadest ja et ta ei ole üldse külmakartlik: kuni -20 kraadini on tal igati mõnus elada. Jäälinnul on talviti kala püüdmise tõttu probleeme noka külge jäävate jäätükkidega. Fotograaf näitas meile veel oma rajakaamera ,,saaki”, erilisemad olid ilves ja karu. Ilvese kohta ütleksin omalt poolt, et ilves näeb sind, aga sina teda mitte. Lõpus näitas külaline meile oma kaamerat, millel oli ees suur teleobjektiiv. Ma ütleks samamoodi nagu fotograaf – küsimusele „kui palju see maksab“ vastas fotograaf „liiga palju tavainimese jaoks“ (minu mõte), sest korralik fototehnika koos erinevate objektiividega maksab tuhandete ringis, sellise summa on nõus kulutama ainult see, kes tegeleb hingega. Minu jaoks oli põnev moment, kui mind kutsuti ette kui teist loodusfotograafi. Arutlesime minu loodusfotode üle ja mulle kingiti tugeva käepigistuse saatel tema enda fotodest koosnev kalender, koos autogrammiga. Suured tänud selle vajaliku ja ilusa kingituse kui ka heade sõnade eest. Vajalikkus seisneb selles, et sealt saan ammutada uut inspiratsiooni ning seal on kirjas lindude Eestisse tulemise ajad, need aitavad mul fotoretki planeerida.
Teisena tulid rääkima meile Tartu ja Viru Vangla kriminaalhooldajad. See külaskäik pani mõtlema, kui piiratud on tegelikult vangide elu ja et võiks midagi tegemata jätta, siis sa ei sõltu kellestki, sa saad teha mis sulle meeldib, aga noortel vangidel on tegevusi tavaliselt hästi vähe. Öeldi, et see, kes tavaliselt ei loe, hakkab lugema raamatuid. Samas on noortel vangidel motivatsiooniprogrammid – nad saavad endale nutikella, neile pakutakse erinevaid trenne ja nad saavad oma tuppa teleka. Lisaks õppisime tegema vahet kuriteol ja väärteol. Rääägiti veel, mis juhul oled sa kurjategija ja millisel juhul mitte. Tegelikult on vanglasse raske saada – sa pead midagi väga drastilist korda saatma. Mõtisklesime veel registri üle ning see jääb alatiseks sinu häbiplekiks, kui seal on midagi halba korda saadetud, mis siis kui see oli aastaid tagasi, seaduse silmis oled sa seda teinud ning tavaliselt ei võeta ka sind seetõttu tööle.
Eelviimasena oli meil külas Piibe Vällo, kes on tervikterapeut. Kuna meil oli vähe aega, siis ei jõudnud me paljut teha. Ladusime kaardid välja ning püüdsime ned järjestada endale sobivas järjekorras, et tekiks muinasjutt. Mõne jaoks, kelle loovus polnud kiita, oli seda ülesannet päris raske teha. Ta ütles, et see, mis probleemist te jutustasite, ongi teie probleem ja mure. Lisaks sai räägitud kahest „minast“ ehk see mis on su alateadvus ja mida ütleb sinu aju mida sa peaks rääkima, tavaliselt just see viimane osa muudab meid teistsuguseks ja sellepärast tavaliselt me ei leiagi oma päris „mina“, kuna tavaliselt võtab aju seda vastu, mida on sulle öeldud.
Viimasena tulid Otepää Kultuurikeskuse juhataja Jorma Riivald, loomejuht Merilin Kirbits ja perenaine – kultuurikorraldaja Merle Soonberg. Igaüks neist rääkis oma erialast ja oma lemmikutest asjadest ning miks neile oma töö meeldib. Pärastpoole oli küsimuste voor. Räägiti veel kultuuri sündmuse koostamise keeerukusest (eelarve, kujundus ja esinejad).
Nii lõppeski meie teistmoodi koolipäev. Jällegi pean tõdema, et sain teada palju uut ja vajalikku, kuuldu pani rohkem iseendale mõtlema ning usun, et nii mõnigi sai tõuke oma tegude ja saavutuste üle aru pidamiseks.
Ander Alliksaar
8.klass
2023/2024
