REBASTE RISTIMINE

Meie koolis on  pikka aega püsinud traditsioon, et sügisel võetakse 5. klassi õppurid vastu nn suurte õpilaste hulka. Selleks tuleb neil aga läbida katsumuste jada, mida kokkuvõtvalt tuntakse rebaste ristimise nime all. Ka see aasta polnud erand. Õpilasesinduse liikmed ootasid rebasekutsikaid 28. septembri  varahommikul fuajees, et argine ühemehe  koolikott ühise suure konteinerkoolikoti vastu välja vahetada. Uskumatu, kui palju asju võib ühel viiendikul olla! Ainuüksi esimese tunni kraamist sai kuhi peale. Järgnevalt olid ÕE liikmed (edaspidi nimetame neid jumalaiks) valinud oma hoolealustele selleks tähtsaks päevaks sobiliku riietuse. Üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna, seega kostüümivalikut siinkohas pikemalt lahkama ei hakka. Nendin vaid, et kutsikate imidž muutus kardinaalselt. Lõplik lihv anti huulepulga ning kulmupliiatsiga – vurrudeta pole ükski õige rebane! Vahetult enne tunni algust püüti kinni ka emarebane Pille, kes samuti uue kuue selga sai. Päev võis alata.

Esimese vahetunni hakul olid rebaseid uksel ootamas jumalad, et noortele pisut särtsu sisse ajada. Ühises kõikuv-tuikuvas rongis liiguti aulasse hommikuvõimlemist tegema. Naisjumalannad Katriin ja Aneth näitasid ette, kui nõtked ja sitked ühed korralikud repsid olema peavad ja kogu pesakond vihtus tantsida. Ikkagi liikumisaasta! Mõlemad osapooled tulid oma ülesandega suurepäraselt toime.

Pärast teist tund oli aeg kosutavaks pausiks. Jumalad olid ette valmistanud suurepärase roheka välimusega tervisesmuuti, mis tuli pesakonnal ühiselt anuma põhjani tarbida. Ülesanne edenes visalt, sest smuuti olla magusavõitu saanud…. Aga milline energia!

Kolmandal vahetunnil pandi proovile rebaste koostööoskus. Mis seal salata – koostöö sujus kui õlitatud. Esitati väljakutse jumalatelegi (ehk õnnestub repsidel võidu korral nende mõju alt pääseda!), kuid jumalad jäid napilt peale. Rebastel tuli ka ülejäänud  päeva vintsutustega leppida.

Pärast kosutavat lõunasööki pidid päevakangelased andma vande, mis laadamelus kahjuks halvasti kostus. Olgu lubadused siinkohal ära toodud:

REBASTE VANNE:

MINA, Pühajärve Põhikooli rebasekutsikas luban kõigi juuresolijate kuuldes:

• kannan kaasas kõiki vajaminevaid kooliasju ka pinginaabri jaoks;
• klassis olles tõestan end suurepärase suhtlejana;
• õpetaja Karinile luban, et varustan kõik nimega arvud mõõtühikutega;
• õpetaja Olgale luban, et hääldan RUSSIIIA;
• õpetaja Urvele luban, et loen Imelist Ajalugu ja õpin selgeks kõik olulised aastaarvud;
• õpetaja Krista Sumbergile luban, et isegi eesti keeles on mul alati pöid sirutatud;
• kunstiõpetaja Kristale luban, et minu kujutlusvõime ei piirdu südamete ja lillekestega;
• õpetaja Ullale luban, et ei pöörita silmi;
• õpetaja Lembile luban, et inglise keel on muusika mu kõrvadele;
• ja õpetaja Maiele luban, et hääldan London ä-ga;
• õpetaja Käbile luban, et loen kõik luuletused läbi;
• õpetaja Janikale luban, et hommik algab soojendusega ning päev lõppeb venitusega;
• õpetaja Peetrile luban, et kui katsevahendid on laual, siis ma neid ka kasutan;
• õpetaja Pillele luban, et olen ikka toiduahela tipus;
• oma jumalale luban, et mäletan ja austan teda alati;

Direktorile luban: Mina, Pühajärve Põhikooli rebasekutsikas, hoian kõrgel oma mainet ja kannan oma tiitlit uhkusega! Oma lubaduste mittetäitmisel olgu ma igaveseks lukustatud Aini kabinetti!

Pärast vande andmist võisid rebased taas tavaellu naasta ning kauplemine mihklilaadal läks täie hooga käima. Jumalad, kes tagasi õpilasesinduse liikmestaatusesse langesid, jäid selleaastase pesakonnaga väga rahule. Kõik olid väga tublid, püüdlikud ning täitsid korraldusi laitmatult.  Mida arvasid hiljem päevakangelased ise? „ Ei olnudki nii hull kui ma arvasin, oli hoopiski naljakas ja lõbus!“ (Grethe). „Mulle meeldis see väga, võiks veel teha. Kõige rohkem meeldisid kostüümid, mida pidime selga panema, mängud ja meie suur koolikott“ (Henri)“ Kui me riideid vahetasime, see oli väga naljakas. See oli teistsugune tunne ja äge. … See oli lahe päev ja mulle see väga meeldis!“ (Maria- Sandra). „Mulle meeldis väga, sest sai palju nalja. Jäi meelde see, et pidime jooma jooki, mis kellelegi ei maitsenud, see oli rõve. Mulle meeldis tantsimine, see oli lahe!“ (Liis). „Mulle meeldis enam-vähem kõik. Alguses saime endale riided. Mina sain vanamuti riided, aga vähemalt sain endale kingad, mis tegid mind pikemaks. Koolikott oli väga äge. Ainuke jube asi oli see jook. See ei olnud küll väga vastik, aga rohkem küll ei jooks …“ (Kerret).

ÕPILASESINDUS

Vaata (Karin Järv)